Kadri Karu,
MTÜ Eesti Konverentsibüroo tegevjuht
Maailma erialakonverentside turu maht on ligikaudu 11 miljardit eurot ning üle poolte kõigist konverentsidest toimuvad Euroopas. Konverentsiturism on riikidele oluline sissetulekuallikas, millest ka Eesti võiks suurema tüki lõigata. Ruumipuudus seab aga omad piirid ja igal aastal kaotame hulga mõjukaid konverentse.
Eesti vajaks multifunktsionaalset konverentsi- ja messikeskust, kus oleks ühe katuse all nii üks suure mahutavusega saal kui ka palju väiksemaid saale ning näituse- ja toitlustuspinda. Just selliseid võimalusi pakuks ideaalselt kesklinnas asuv Linnahall. Tallinna linn on algatatud hoone renoveerimise kava plaaniga maja uksed taasavada 2019. aasta märtsis. Väga rõõmustav on näha, et Tallinn on tõsiselt kaalumas kontsertsaali kõrval Linnahalli ka konverentside korraldamiseks vajalike ruumide sisseseadmist. Kuna ülisuuri konverentse aga Eestis kindlasti igapäevaselt ei toimu, pooldame multifunktsionaalse keskuse loomist, mis võimaldaks Linnahallis lisaks ka messide, etenduste, kontsertide, kultuuri- ja spordisündmuste läbiviimist.
Täna on Eesti konverentside korraldamine koondunud pigem hotellide konverentsikeskustesse, ülikoolidesse ning üksikutesse kontsertsaalidesse ja unikalsetesse paikadesse nagu näiteks Nordea Kontserdimaja või Kultuurikatel. Ent ruumide mahutavus ja paindlikkus saab sageli suuremate rahvusvaheliste konverentside siiatoomisel takistuseks. Linnahali hoone on tänasel päeval küll kehvas seisus, ent olemas olevate ruumide ja Jäähalli baasilt oleks ümberehitustega võimalik rajada suure saali kõrvale lisaruume, mida mujal suuremate konverentside jaoks napib.
Olukorra muudab pinevaks asjaolu, et meie naaberriigid on sammu võrra ette jõudnud, mis ähvardab Eesti vaeslapse rolli jätta. Riias on plaanis konverentsikeskus avada 2021. aastal, sama plaan on ka Vilniusel, juba aastal 2018.
Ei hotelli- ega kontsertkoha pidajatele ole aga konverentsikorraldus põhiäri, mistõttu erainvesteeringutega suurt konverentsikeskust ei ehitata. Kuigi konverentsiturismist saadav majanduslik kasu on Eesti jaoks märkimisväärne, jääb konverentsiruumide omanikule sellest vaid kübeke. Oluliselt võidavad aga rahvusvaheliste konverentside toimumisest nii hotellid, toitlustajad, transpordifirmad ning kaubandus laiemalt. Erainvestoritele ei tasuks investeering suurde konverentsikeskusesse end suure tõenäosusega piisavalt ära, küll aga riigile või kohalikule omavalitsusele, kellele suurem arv konverentse tähendab nii maksutulu kui töökohti. Avaliku ressursi kaasamine konverentsikeskuse rajamisse on seetõttu möödapääsmatu.
Hinnanguliselt jääb ruumipuudusel igal aastal Eestisse tulemata hulk mõjukaid konverentse. Mis siis? Iga konverentsiturist jätab Eestisse lisaks majutusele, transpordile ja osalustasule tehtud kulutustele ligikaudu 300 eurot. Näiteks 2015. aastal jätsid konverentsituristid siia hinnanguliselt 40 miljoni euro ringis. Välismaine konverentsikülastaja toob Tallinnasse ligi kaks korda rohkem raha kui riikliku statistika kohaselt Eestis enim kulutav Norra puhkuseturist. Minnes konkreetsemaks, siis näiteks 1600 osavõtjaga Euroopa Unemeditsiini kongress tõi Tallinnasse ligi 2 miljonit eurot, samal ajal jäi meil ruumipuudusel aga saamata ligi 2,5 miljonit eurot, mille oleks siia täiendavalt võinud tuua 2000 delegaadiga Euroopa teadus-avastuskeskuste ühenduse konverents.
Need on riigi majanduse seisukohast vägagi märkimisväärsed summad. Otsese majandusliku kasu kõrval on vähemalt samavõrd oluline ka rahvusvaheline tähelepanu, mida Eesti erinevate valdkondade kompetentsikeskusena pälvib. Samuti on iga rahulolev konverentsikülastaja tulevikus potentsiaalne puhkuseturist. Eestil on aga kasvuruumi ning Linnahalli renoveerimisel oleks igati arukas pidada silmas ka konverentsikorraldajate vajadusi.
MTÜ Eesti Konverentsibüroo (EKB) on riigi, kohalike omavalitsuste ja ettevõtjate koostöös loodud konverentsiturismi katusorganisatsioon, mille tegevuse eesmärk on tõsta Eesti kui konverentsisihtkoha tuntust ja suurendada siin toimuvate rahvusvaheliste konverentside arvu. EKB missioon on anda neutraalset ja tasuta teavet ning leida sobivad partnerid neile, kes plaanivad Eestis konverentse korraldada. EKB tegevus on suurepärane näide era- ja avaliku sektori tõhusast koostööst. EKB tegevust rahastavad EAS Turismiarenduskeskus, Tallinna ja Tartu linn ning eraettevõtjatest liikmed.
Lisainfo: Kadri Karu,
Eesti Konverentsibüroo tegevjuht
GSM 51 58 240
kadri.karu@ecb.ee
www.ecb.ee